Kuidas stress meie füüsilisele kehale mõju avaldab?
Tekst: Teele Teder, toitumisnõustaja
Kui oled kurb ja masendunud, siis pole mitte ainult meeleolud need, mis mõjutatud saavad, vaid päris kindlasti ka sinu ostukorv ja kehakaal.
Tavaolukorras on meie keha ülesanne number üks ainevahetus ja sealhulgas seedimine, kuid stressiolukorras on prioriteediks hoopis valmisolekuolukord ründamiseks või ära jooksmiseks. Selline ärev seisund seab seedimise tähtsuselt teisele kohale ja tähendab automaatselt, et sellega ei tegeleta enam senise pühendumise ja kiirusega.
Muidugi pole stressi vältimine sajaprotsendiliselt võimalik, sest keha jaoks on stress ka juba bussist maha jäämine, millegi maha unustamine või ülemuse poolt saadetud ja veel lugemata e-mail pealkirjaga „eelarve puudjääk“ või midagi sellist. Need on kõik hetkelised seisundid, mis lähevad varem või hiljem üle. Kõige laastavamalt mõjub kehale pidev stressisituatsioon, mis võib kesta kuid või lausa aastaid.
Keha aitab kaasa
Viimasel ajal loetletakse stressi ka ühe rohkemate haiguste tekitajaks, sest see nõrgestab immuunsüsteemi, tekitab pingeid lihastes, kõrgvererõhktõbe, närvisüsteemi ülekoormust ja südame arütmiat. Neist kolm viimast on omavahel tihedalt seotud. Südameveresoonkonna haiguste tekkes on tüüpiline seos üle reageerimisega. Närvisüsteem reageerib stressile veresooni ahendades ja vererõhku tõstes, et parandada lihaste verevarustust. Selline vastureaktsioon on välja kujunenud evolutsiooni käigus ja peab tagama ellujäämise, sest nii põgenemiseks kui võitlusse astumiseks on vaja palju energiat. Energia kättesaamiseks tõstetakse südame löögisagedust, vererõhku ja hingamissagedust, veri aga suunatakse mööda neerudest (et hoida vett) ja seedekulglast (pole hetkel tähtis), suunates selle lihastesse, ajju ja südamesse, kus verd ellujäämiseks kõige enam vaja on.
Vaesed mehed
Stress suurendab ka sellise hormooni tootmist nagu kortisool, mis on tuntud kui stressihormoon. Õige kogus seda hormooni on organismi toimimiseks väga oluline– see aitab organismil valida energiatootmise toorainet (süsivesikud, rasvad või valgud) ja reguleerib selle hulka vastavalt keha vajadustele. Aga stressi ajal suudab see rasva suunata ja ümber paigutada kõhupiirkonda, kust kehal on energeetilisteks vajadusteks seda kõige parem kätte saada. Eelkõige on siin tegemist vistseraalrasvaga (elundite vahelise rasvaga), mis on tervise seisukohast ohtlikum kui tavaline nahaalune rasvakiht. See on ka põhjus, miks paljud depressioonis inimesed omavad ohtlikult suurt vööpiirkonda. Statistiliselt esineb sellist elundite vahelist rasva enam meestel, mis võib seotud olla nende kinnisema meelelaadiga. Nad ei kipu oma kogemusi ja mõtteid jagama nii palju kui seda teevad naised leevendades nii ka oma stressiseisundit.
Peale tööstressi ja emotsionaalsete pingete on organismi stressiallikaks toitainetevaene ja vähe energiat andev toit. Kui süüa energiavaest toitu, tõlgendab organism seda saabuva näljahädana ning aeglustab seetõttu kortisooli abil ainevahetust. Ka vähene ööuni ja aeroobsete treeningutega liialdamine võivad kortisoolitaset tõsta. Seega, sa võid elada spordiklubis ja juua vaid kurgivett ning tunda enda üle uhkust, kuid su keha arvab, et on sõjas ning valitsemas on näljahäda.
Just nagu filmis
Enamus naistekaid oskab stressiseisundit väga hästi kajastada. Tavaliselt istub suhtkeriisis naine ära nutetud silmadega voodis ning sööb isukalt otse topsist (või lausa topsidest) jäätist. Mõnikord on seal voodis veel sõbrannad teda ära kuulamas või ripub ta telefoni otsas ja teeb nendega grupikõnet. See sama hormoon on süüdi ka stressiseisundis ülesöömise eest, mis paneb meid ihaldama rasvaseid ja suhkrurikkaid toite. Tihti kaotab stress aga igasuguse isu. Näiteks nagu juhtus filmis „Seks ja linn“, kus suhteliselt kinnise iseloomuga Mr Big ei ilmunud enda pulma, mille peale pettunud Carriel kadus igasugune söögiisu. See kõik on väga loogiline. Selliseid asju juhtub peamiselt äkilise stressi korral või olukorras, mida keha tõlgendab nii (võib kesta ka pikemat aega ning on siis eriti ohtlik). Sellistes olukordades toodab keha adrenaliini, mis annab energiat ja aeglustab mitmeid kehaprotsesse, sealhulgas ka seedimist. Kuna toit liigub seedesüsteemis aeglasemalt, ei lähe ka kõht adrenaliinitulva tõttu nii kiiresti tühjaks kui tavaliselt. Õnneks sai Carrie oma elurõõmu mõne aja pärast tänu sõbranna avalikus kohas aset leidnud seedehäirele tagasi. Ta naeris ennast terveks! Seega, ära stressa, võta vabalt! See on üks parimaid nõuandeid, ka seedimise seisukohalt.
PS! Kui oled mures, kas keset stressirikast elu on võimalik saavutada tervislik kehakaal, siis võid oma stressitaset alandada teadmisega, et see on võimalik.