etMehed – kas täiesti teiselt planeedilt?
Kui vastassugupool teeb midagi arusaamatut, siis öeldakse ikka, et mehed on ju Marsilt ja naised Veenuselt. Ka toitumise mõttes jääb tihti mulje justkui oleksime erinevatelt planeetidelt.
Mehed saavad endale koguseliselt palju rohkem toitu lubada, sest nende päevane energiavajadus on tihti pea 1 000 kcal suurem kui naistel, samuti pole mehe keha loodud nii kergelt rasva talletama nagu naisel. Ka soola kipuvad nad rohkem sööma. Uuringud näitavad, et Eesti naised söövad päevas keskmiselt 6,3 grammi soola, mehed 9,1 grammi. See on mõlema puhul kaugelt üle soovitusliku maksimummäära (3–5 grammi).
Isegi ülekilod kogunevad meie kehale erinevalt. Naised koguvad rasvkude igale poole ühtlaselt, kasvatades tavaliselt nahaalust rasvakihti, meestel kipub esimesena just kõht ette tulema. Nende puhul on tegemisest veelgi ohtlikuma vistseraalrasvaga ehk elundite vahelise rasvaga. Vistseraalne ehk kõhuõõnesisene rasv on tuntud arteriseinte põletike põhjustajana, aga samuti on see tähtis tegur südamehaiguste, diabeedi ja osade kasvajate tekkel. Statistiliselt on meestel rohkem probleeme ka kolesteroolitaseme liigse tõusuga. Seda võib seletada liigse loomse toidu lembusega. Kui räägitakse, et me sööme vähe puu- ja köögivilju, siis mehed teevad seda veel vähem. Nii jääb neil veel vähem võimalusi saada eluks vajalikke antioksüdante, vitamiine, mineraalaineid ja kiudaineid.
Hormoonide möll
Naistele omistatakse tihti “hormoonide möllamist”, kuid väheteada on fakt, et meestel möllavad hormoonid veelgi kiirema sagedusega. Jah, ka meestel on hormonaalne tsükkel, kuid see on naiste menstruaaltsüklist väga erinev – nimelt toimub meeste hormonaaltsükkel 24 tunni lõikes. Mehed toodavad kümme korda rohkem testosterooni kui naised ja sellel hormoonil on nende tervisele kõige suurem mõju. Testosteroonitase on kõrgeim hommikuti ning see langeb päeva jooksul. Sama lugu on kortisooliga (tuntud kui stressihormoon). Mõlemad avaldavad olulist mõju meeste käitumisele ja enesetundele. Seetõttu on ka meeste jaoks hormonaaltsükli tasakaalustamine vajalik, kusjuures siinkohal on väga oluline roll füüsilisel aktiivsusel ja toitumisel. Piisav liikumine võib testosterooni/kortisooli taset tasakaalustada ja seeläbi positiivset toimet avaldada. Samas liiga palju füüsilist koormust võib kaasa tuua ületreenituse sündroomi, mille käigus testosteroonitase langeb ning kortisooli (stressihormooni) tase tõuseb.
Oluline mineraal
Osad toidud on meestele nende tervise seisukohalt olulisemad kui naistele. Näiteks kõrvitsaseemned oma kõrge tsingisisalduse pärast. Tsink avaldab olulist mõju meeste tervisele, parandades seksuaalset võimekust ja viljakust. Tsinki leidub spermas ja eesnäärmes, see on vajalik eesnäärme normaalseks talitluseks. Arvatakse, et tsingi vähenemine rakkudes soodustab nende rakkude arenemist kasvajarakkudeks ning eesnäärme vähi puhul on täheldatud tsingisisalduse langemist eesnäärmes. Tsink aitab kaasa spermatogeneesile ehk seemnerakkude arenguprotsessile, mille käigus valmivad viljastumisvõimelised spermatosoidid. Madala tsingisisaldusega võib kaasneda ka väiksem kogus spermatosoide, mis meeste viljakust otseselt mõjutab. Tsink aitab hoida organismis vajalikku testosteroonitaset ning ennetada erektsioonihäireid. Kellele aga kõrvitsaseemned ei sobi, võib tsinki saada ka pähklitest, kaunviljadest, täisteraviljadest ja munast.
Kindlasti võiks mehe menüüsse kuuluda ka tomat või isegi miks mitte ketšup, sest neis sisaldub meeste jaoks eriti oluline antioksüdant lükopeen. Tomatite kuumutamisel purunevad nende rakuseinad ning see aitab organismil lükopeeni võrreldes värskete tomatitega paremini omastada. 2002. aastal läbi viidud uuringutega (U.S. National Cancer Institute) tõestati, et meestel, kes söövad kaks või enam korda nädalas tomateid, väheneb risk haigestuda eesnäärmevähki. Laias laastus kehtivad meile aga õnneks siiski sarnased toitumis- ja liikumissoovitused.