Kuidas mikrobioomi bakterid enda kasuks tööle saada?

Üha enam tehakse juttu mikrobioomist. Seda põhjusega, sest nagu viimastel aastakümnetel läbiviidud uuringud tõestavad- mikrobioom ehk elu meie soolestikus mõjutab meie tervist ja heaolu  lausa nii palju, et seda nimetatakse isegi meie teiseks ajuks.  

Mikrobioom on siiani veel ka kõige vähem uuritud organismi osa, kuid praeguseks hetkeks juba üks populaarsemaid uurimisobjekte.  Usutakse, et sooltel ja seal elutsevatel bakteritel on  arvatust palju suurem roll meie tervisliku seisundi määramisel. Juba on leitud ka seoseid erinevate haiguste ja soolte olukorra vahel. Näiteks, et soolestiku mikrofloora võib mõningatel juhtudel tekitada depressiooni  ja ka ülekaalulisust ning olla seotud naha tervisega.  

Mida mikrobioomi bakterid teevad?

Seltskond meie kõhus on kirju, see on kindel! On nii häid, väga häid ja täiesti uskumatult suurepäraseid, kuid ka halbu ja lausa vastikuid tegelasi ning siis leidub veel neid, kes valivad selle poole, kes parasjagu valitsemas on.   Oluline on hoida mikrobioomis elavate bakterite osakaalu tasakaalus. Head bakterid on tavaliselt ametis seedetraktis toidu lõpliku lagundamisega. Just nemad loovad soodsa pinnase ka paljude mineraalide imendumiseks ning aitavad toota meile elutähtsaid vitamiine (näiteks osasid B-vitamiine, K2 vitamiini). Kui heade ja halbade bakterite tasakaal on heade kasuks tegelevad nad ka hormonaalsete jääkide kõrvaldamisega kehast. Kui see peaks olema aga vastupidine, siis luuakse soodne pinnas hormoonsete probleemide tekkeks (premenstruaalne sündroom, endometrioos jne). Üllatuslikult on nad seotud ka sellega, kui õnnelikud me parasjagu oleme, sest suur osa õnnehormooni, serotoniini, toodetakse samuti sooletraktis mikroobide abiga. Lisaks mängivad meie soolebakterid suurt rolli ka meie isude puhul. Kindlasti saab siia nimekirja järgnevate aastate jooksul lisada veel väga palju muudki, mida me praegu lihtsalt ei tea. Ka Eestis saab teha mikrobioomianalüüsi, et saada teada, milline on su kõhubakterite osakaal. Analüüse saab teha näiteks Synlabis ja Elsavies. Mikrobioomi kohta saad lähemalt lugeda SIIT!

Mida tähendavad sõnad probiootikum ja prebiootikum?

Hea võimalus heade bakterite osakaalu suurendada on lihtsam, kui arvata võiks.  Oleme harjunud mõttega, et probiootikumikuur tuleks teha läbi peale antibiootikumide tarvitamist, et taastada bakteriaalne tasakaal, samuti oleme kursis, et neid tasub võtta kaasa ka reisile, et kõhtu võõramaa bakterite eest kaitsta ja seedimist korras hoida, kuid vähem teada on, et probiootikumikuur võib kaasa aidata ka nahaprobleemide lahenemisele ning stressitaseme alanemisele.  Seega on hea umbes poole aasta tagant üks probiootikumikuur teha. Tarbi kasulikke baktereid toidulisandina juurde ehk võta probiootiukume või hoia enda menüüs regulaarselt fermenteeritud tooteid nagu hapukurk, kimchi või miks mitte näiteks kasulike bakteritega keefir.  

Mida bakterid söövad?  

Kui probiootikumid on üsna tuntud sõna, siis prebiootikumid pole veel nii laialt levinud. Ometi saab neidki sarnaselt probiootiumidele toidulisandina tarbida.  

Prebiootikumid  on toiduks headele mikroobidele, ergutades nende juurdekasvu. Toidud, mis prebiootikumideks arvatud koostisosi sisaldavad, on näiteks kaerahelbed, linaseemned, oder, kaunviljad ning kõik puu- ja köögiviljad (eriti banaan, porrulauk, sibul, spinat). Prebiootikume ja probiootikume kasutatakse toidulisandites tihti koos, kus esimesed aitavad võimendada probiootikumide toimet. Seega jäta meelde, et  probootiumid on head bakterid ja prebiootikumid bakterite toit. Toidulisandi pakendil tunneb prebiootikumid tihti ära lühendi F.O.S. (fruktooligosahhariidid) järgi.  Prebiootikumid pole aga midagi muud kui meile juba tuntud kiudained, õigemini üks sort kiudainetest. Seega, kui tahad oma mikrobioomi baktereid toita, siis söö piisavalt kiudaineid. Ka meie, Reztart tooted on heaks kiudaine allikaks. Kiudainete kohta loe lähemalt SIIT!

Ja kui sa veel arvad, et pole veel päris kindel, kas peaksid oma soolebakterite eest hoolt kandma, siis tea, et on kindlaks tehtud, et 80% sellest, mis olukorras on meie immuunsussüsteem ei sõltu tegelikult mitte aastaajast, mis meil parasjagu on, vaid hoopis meie seedeelundkonnast. Juba see on piisav põhjus, miks tasub oma seedimisele rohkem rõhku panna ja seda lihtsate vahenditega regulaarselt tuunida.